Reegel on see, et mida õhem
jää, seda suurema kaarega
tuleb tee teha. (Erakogu)
Saarlastel napib jäätee rajamise kogemust
Tänavu Saaremaa ja Hiiumaa vahelise jäätee avamise õiguse
endale kaubelnud Saaremaa teedemehed ei saanud kogemuste
puudumise tõttu jäätee avamisega hakkama, arvasid hiidlased,
kuna viimased 11 aastat on seda jääteed rajanud-hooldanud
Hiiumaa teedemehed, kirjutab Hiiu Leht.
Teadmised ja oskused, millises piirkonnas jääd kulutavad
hoovused, kuhu ja millal ning millisele jääle jäätee rajada,
päritakse vanade tegijate käest. Teadjate meestena, kes
noorematele kogemusi edasi andnud, nimetasid Hiiumaa
teedemehed Robert Hobustkoppelit, Väino Jõpiselga,
Helmut Veanest. Tõsi küll, ka saarlastel oli oma oskaja
mees – Orissaare teemeister, kuid kaheksa aastat tagasi
– just eelviimase jäätee aegu, lahkus too mees manalasse,
mäletavad hiidlased.
Põhjuseks, miks tänavu jääteed lahti ei saanudki, on
eelkõige valesti valitud trass, arvasid hiidlased.
Saarlased tahtsid tee liiga otseks teha ning sattusid
seetõttu piirkonda, kus hoovused jääd altpoolt kulutavad.
"Reegel on see, et mida õhem jää, seda suurema kaarega
tuleb tee teha. Minimaalne trassi pikkus tohiks olla kümme
kuni 12 kilomeetrit, praegune on kuskil üheksa ja pool
kilomeetrit;" selgitas trassivaliku põhiprintsiipi
kogemustega jäätee rajaja Raivo Kibuspuu.
Saarte teedevalitsuse juhataja Aleksander Kollo kinnitas,
et paksemat jääd on pisteliselt otsimas käidud nii trassilt
kui kaugemaltki, kuid mida pole, seda pole. Kollo sõnul on
saarlastel veel paremad puurid kui hiidlastel ja terve laht
on aukusid täis puuritud nii et kaladel pole lämbumissurma
karta. "Oleme palju vaeva näinud, kuid kasu on vähe,"
kurtis Kollo ning arvas, et ametlik jäätee jääbki avamata.
Nädal tagasi mõõtis Teede Tehnokeskuse radar trassil mõnes kohas
jää paksuseks vaid 15 ja pool sentimeetrit. Ametliku jäätee
avamiseks peaks see olema vähemalt 22 sentimeetri paksune.
Kui külma siiski juhtub tulema ja jää pakseneb, on
teedevalitsus siiski valmis ametliku tee avama.
Ka Hannes Vaidla Saarte Teedevalitsuse Hiiu osakonnast
kinnitas hiidlaste esialgseid kahtlusi, et trass on rajatud
kehva kohta. "Eelmisel aastal läks trass sealtsamast,
kuid mullu oli jää nii paks, et oli ükskõik, kuhu tee teha.
Mere suhtes võttes on praegune jäätee tõesti rajatud kõige ebasobivamasse
kohta, kuna kahelt poolt on meri madal ja otse trassi alla on
sügavam ning seal vesi liigub. Käisime saarlastega kogu lahe
läbi ja paremat jääd pole tänavu kuskilt võtta," nentis Vaidla.
Vaidla sõnul on olemas kaht tüüpi jääd, valge, mis on rabe ja poorne ning
sinine, mis on sitke ja sobib jäätee rajamiseks. Tänavu oli
trassi rajamiseks sobivat jääd vaid saarlaste valitud
piirkonnas ja seda kinnitasid ka maaradariga tehtud uuringud.
Ohtlikult õhukest jääd on trassil pooleteise kilomeetri laiuselt
kohas, kus vahepealne suur sula jää minema viis ning uus
moodustunud jääkate mitte kuidagi sobivat paksust ei
saavuta. Vaidla hoiatas kõiki trassileminejaid autoga
jääle seisma- või kinnijäämise eest. Läbi jää vajumise
oht on ka juhul kui kaks autot õhukesel jääl lähestikku
sattuvad.
Trass on lahti lükkamata, kuid kadakatega tähistatud.
Jääteel hoitakse silma peal ning niipea kui olukord
halveneb, koristatakse märgistuseks seatud kadakad ära,
praegu sõidavad jääleminejad üle isiklikul vastutusel,
sest mõlemas pool on väljas hoiatussildid, mis teatavad,
et autoga jääle sõitmine on eluohtlik.
Vaidla sõnul pole midagi paremat ka kalapüüdjate poolt mõnest
kohast märgitud 21 kilomeetri pikkusel Salinõmme Seanina
(Muhu) jäärajal – sealgi on hoovustest ohtlikult õhukeseks
kulutatud kohti. "Kahjuks käivad ka sealt mõned hullud
üle," nentis Vaidla.
