Hiiumaa-Saaremaa vahelisel jääteel sõitjad riskivad eluga

Hiidlased arvasid, et saarlased ei saanud jäätee avamisega hakkama

Tänavu Saaremaa ja Hiiumaa vahelise jäätee avamise õiguse endale kaubelnud Saaremaa teedemehed ei saanud kogemuste puudumise tõttu jäätee avamisega hakkama, arvasid hiidlased, kuna viimased 11 aastat on seda jääteed rajanud-hooldanud Hiiumaa teedemehed.

Teadmised ja oskused, millises piirkonnas jääd kulutavad hoovused, kuhu ja millal ning millisele jääle jäätee rajada, päritakse vanade tegijate käest. Teadjate meestena, kes noorematele kogemusi edasi andnud, nimetasid Hiiumaa teedemehed Robert Hobustkoppelit, Väino Jõpiselga, Helmut Veanest. Tõsi küll, ka saarlastel oli oma oskaja mees – Orissaare teemeister, kuid kaheksa aastat tagasi – just eelviimase jäätee aegu, lahkus too mees manalasse, mäletavad hiidlased.

Põhjuseks, miks tänavu jääteed lahti ei saanudki, on eelkõige valesti valitud trass, arvasid hiidlased. Saarlased tahtsid tee liiga otseks teha ning sattusid seetõttu piirkonda, kus hoovused jääd altpoolt kulutavad. "Reegel on see, et mida õhem jää, seda suurema kaarega tuleb tee teha. Minimaalne trassi pikkus tohiks olla kümme kuni 12 kilomeetrit, praegune on kuskil üheksa ja pool kilomeetrit;" selgitas trassivaliku põhiprintsiipi kogemustega jäätee rajaja Raivo Kibuspuu.

Saarte teedevalitsuse juhataja Aleksander Kollo kinnitas, et paksemat jääd on pisteliselt otsimas käidud nii trassilt kui kaugemaltki, kuid mida pole, seda pole. Kollo sõnul on saarlastel veel paremad puurid kui hiidlastel ja terve laht on aukusid täis puuritud nii et kaladel pole lämbumissurma karta. "Oleme palju vaeva näinud, kuid kasu on vähe," kurtis Kollo ning arvas, et ametlik jäätee jääbki avamata.

Nädal tagasi mõõtis Teede Tehnokeskuse radar trassil mõnes kohas jää paksuseks vaid 15 ja pool sentimeetrit. Ametliku jäätee avamiseks peaks see olema vähemalt 22 sentimeetri paksune. Kui külma siiski juhtub tulema ja jää pakseneb, on teedevalitsus siiski valmis ametliku tee avama.

Ka Hannes Vaidla Saarte Teedevalitsuse Hiiu osakonnast kinnitas hiidlaste esialgseid kahtlusi, et trass on rajatud kehva kohta. "Eelmisel aastal läks trass sealtsamast, kuid mullu oli jää nii paks, et oli ükskõik, kuhu tee teha. Mere suhtes võttes on praegune jäätee tõesti rajatud kõige ebasobivamasse kohta, kuna kahelt poolt on meri madal ja otse trassi alla on sügavam ning seal vesi liigub. Käisime saarlastega kogu lahe läbi ja paremat jääd pole tänavu kuskilt võtta," nentis Vaidla.

Vaidla sõnul on olemas kaht tüüpi jääd, valge, mis on rabe ja poorne ning sinine, mis on sitke ja sobib jäätee rajamiseks. Tänavu oli trassi rajamiseks sobivat jääd vaid saarlaste valitud piirkonnas ja seda kinnitasid ka maaradariga tehtud uuringud.

Ohtlikult õhukest jääd on trassil pooleteise kilomeetri laiuselt kohas, kus vahepealne suur sula jää minema viis ning uus moodustunud jääkate mitte kuidagi sobivat paksust ei saavuta. Vaidla hoiatas kõiki trassileminejaid autoga jääle seisma- või kinnijäämise eest. Läbi jää vajumise oht on ka juhul kui kaks autot õhukesel jääl lähestikku sattuvad.

Trass on lahti lükkamata, kuid kadakatega tähistatud. Jääteel hoitakse silma peal ning niipea kui olukord halveneb, koristatakse märgistuseks seatud kadakad ära, praegu sõidavad jääleminejad üle isiklikul vastutusel, sest mõlemas pool on väljas hoiatussildid, mis teatavad, et autoga jääle sõitmine on eluohtlik.

Vaidla sõnul pole midagi paremat ka kalapüüdjate poolt mõnest kohast märgitud 21 kilomeetri pikkusel Salinõmme Seanina (Muhu) jäärajal – sealgi on hoovustest ohtlikult õhukeseks kulutatud kohti. "Kahjuks käivad ka sealt mõned hullud üle," nentis Vaidla.

Harda Roosna, Hiiu Leht/Saarlane.ee 2. märts 2004

Vaata allikat | teine variant | teise variandi varu
Tagasi 2003/04 jäätalve lehele
Väinamere materjalikogu esilehele