Muhumaalt
(Saarlane, 11. märts 1884, lk 2)
/.../
See aastane pehme talw teeb meile saare rahwale
mitmes asjas suurt pakitust, rasked postid seiswad Suure wäina
taga, mitme himmuka ajalehe lugeja silmad on wesised, et ühtegi
uudist ei saa kuulda, sest et ajalehte tellides raha ei ole
wöinud ära saata, sest et ka ajalehe toimetajad ei raatsi
oma lehte lugejale ilma rahata, muidu usu peale kätte saata.
Iseäranis aga seda raskust pehme talwe läbi
tunneme meie Muhu rahwas. Oleks meie ajalehe lugejatel
ükspäinis kahju ja igawus oma lehtede pärast,
külap seda wöiks kergest kanda; aga meil on palju
suuremad koormad pehme talwe läbi kanda. Külawaderid
teadwad, et meie saare rahwas enamiste keik kalapüüdjad
on, millest ta arwata wiies jägu rahwast ennast ainult toidab,
aga nüüd seiswad keik kalad müümata, ei saa
üle Suure wäina Ülemaale, kust jöukamad nende
cest enne iga aasta 100 rubla ja rohkem koju töiwad.
Maksud peawad makstud saama, ei tea, kust raha wötta.
Ei ole sest weel küll, ka loomade pöhk teeb
puudust, ja iseäranis wallalise rahwal on juba selle poolest
suur häda. Et meil omal küllalt heinamaad ei ole,
sellepärast saab Ülemaal heina ühte tehtud ja seal kuhja
pandud, et talwel siis koju tuua; selle pääle jättis siis
iga mees ka nii rohkest loomi ületalwe, kui oma pöhu waraga
arwas läbi saawad, aga nüüd ei saa üle
Suure wäina neid ära tooma, ja kuida praegu näitab,
ei ole lootagi; sestap see suur puudus kätte on tulnud. - Jumal
andku meile rohkem külma, et omad asjad wöiksime
toimetada ja puudusele jälle selga pöörda.
/.../
Allikas: Eesti RahvusraamatukoguDigiteeritud Eesti Ajalehed (DEA)
Tagasi
varasemate jäätalvede lehele