Saarlased sõidavad üle Suurt väina katva jää
Kümned autojuhid on viimaste nädalate jooksul
kasutanud mandrilt Saaremaale pääsemiseks üle
Suure väina viivat jääteed, kuigi see on teemeistrite
hinnangul liiga õhukese jää tõttu eluohtlik,
kirjutab Postimees.
Virtsu-Kuivastu praamiliini lähedale lumisele jääle
sisse sõidetud trassil pole mingit suunda näitavat märgistust,
kuid ikkagi sõitsid paljud juhid jääle ka üleeile, kui
sadas lund ja vastaskallast polnud näha.
Nädalavahetusel kodus Kuressaares käinud Tallinnas töötav
30-aastane mees, kes ei tahtnud oma nime avaldada, rääkis, et
esialgu oli temalgi plaan pühapäeval mööda jääd
tagasi mandrile sõita.
"Loobusin sellest aga kohe, sest nähtavus oli sajus nii halb,
nagu oleks piimas sõitnud," rääkis ta. Küll aga
kasutas see saarlane mitteametlikku jäätrassi reede õhtul
kella kuue ajal Saaremaale sõites. Nähtavus oli tema sõnul
hea ning kuna eessõitjad olid raja sisse sõitnud, otsustaski ta riskida.
"Ise poleks ma jääle roninud, kuid teadsin, et teised on
sama teed läinud. Kümme minutit hirmu ja kohal," kirjeldas mees.
Kui praamiga kestab ülesõit pool tundi ning lisaks sellele
tuleb arvestada ooteajaga sadamas, siis jääd mööda
sõites saab üle Suure väina ligikaudu kümne minutiga.
Lisaks säästab praamipileti raha.
Saarte teedevalitsuse juhataja Aleksander Kollo nimetas selliseid väinaületajaid
kamikadzedeks, sest nad ei sea niimoodi ohtu ainult enda, vaid ka kaasreisijate elu.
"See on selle mõne minuti pärast mõttetu risk," märkis ta.
Kuna ametlikult pole Virtsu-Kuivastu jäätrassi tänavu olemas, pole teada,
kui palju autosid on seal sõitnud.
Ametliku jäätee avamiseks peaks kogu trassil olema vähemalt
22 sentimeetri paksune jää. Kollo pakkus, et kalda ääres
võib see nii olla, kuid keset väina ei pruugi jää paksus
üle 16 sentimeetri küündida.
Samal põhjusel pole Saarte teedevalitsus tänavu talvel
avanud Hiiumaa ja Saaremaa vahelist jääteed ning selle
mõlemas otsas on väljas hoiatussildid, mis teatavad,
et autoga jääle sõitmine on eluohtlik.
PM/EPLO/Eesti Päevaleht
/Saarlane.ee
16. märts 2004
Vaata allikat
Tagasi 2003/04 jäätalve lehele
Väinamere materjalikogu esilehele