Esialgne varulehekülg
Artiklite varuleht 25.03.2003-08.04.2003
Tunnustati parimaid

Raivo Kibuspuu (väiksemal fotol vasakult) koos poegade Kaspari ja Siimuga olid osalised Hiiumaa jäätee ehitamisel ja hoodlamisel.

Aasta parimad Hiiu Purjelaeva Selts, Hiiumaa Noorte Meeste Koor, Jetoil AS, perekond Kopli, Lii Kohari ja Kaspar Leivat

Eile pärastlõunal tunnustati Hiiumaa Muuseumis Hiiu maakonna 2002. aasta parimat mittetulundusühingut, seltsingut, sponsorfirmat, eraannetajat, vabatahtlikku ja missiooniinimest.

Mittetulundusühing

Aasta 2002 mittetulundusühing on Hiiu Purjelaeva Selts, mille esitas tunnustamiseks Tenno Telvik. Alates 2000 aastast on Hiiu Purjelaeva Selts korraldanud Hiiumaale, kui tõelisele mereriigile kohast meelelahutuslikku üritust Paadimatk ümber Hiiumaa, millega tutvustatakse Hiiumaad, väikesadamaid ja inimesi. Üritus on aastatega üha rohkem populaarsust kogunud, millest annab tunnistust ka osalejate arvu kasv. Ettepaneku tunnustamiseks tegi Tenno Telvik nii juba tehtu ära märkimiseks kui ka selleks, et tegijatel jätkuks jõudu ja pealehakkamist seda toredat üritust jätkata ka peale seda, kui Hiiumaale ring peale tehtud saab. Tubli mittetulundusühendusena pälvis tunnustuse ka MTÜ Kärdla Nukuteater, mille esitasid konkursile Kärdla Linnavalitsus ja Kärdla Lasteaed eduka tegevuse eest 2002 aastal. Nukuteatris mängiti möödunud aastal 11 näidendit, anti kokku 126 etendust, mida külastas 11438 vaatajat. Seltsing Aasta 2002 seltsingu aunimetuse sai seltsing Hiiumaa Noorte Meeste Koor, mille esitas konkursile Kärdla linnavalitsus. Hiiumaa NMK tegutseb dirigent Kristiina Harjaku käe all kolmandat aastat. Kolme aasta jooksul on lauljate arv kasvanud üheksalt kahekümnele. Koor on saavutanud hea vokaalse taseme ja pakkunud nauditavaid kontsertelamusi mitmel pool Eestis. 2002. aasta oli koorile esinemisterohke. Lisaks mitmetele esinemistele Hiiumaal, osales Hiiumaa NMK Tartu rahu aastapäevale pühendatud kontserdil Estonia kontserdisaalis, jagas üleeestilisel kooride võistulaulmisel esimest-teist kohta Rapla NMK-ga ja esines Estonia kontserdisaali laval võidukate kooride lõppkontserdil. Koor osaleb aktiivselt noorte meeste kooride regionaalsete laululaagrite tööst. Hiiumaa NMK on taaselustamas Hiiumaa meestelaulu traditsioone, mis vahepealsetel aastatel kippusid hääbuma. Seltsingutest pälvis tunnustuse veel ka Kärdla Jehoova Tunnistajate palvegrupp, mille esitas konkursile eraisikule osutatud omakasupüüdmatu abi eest Lembit Engso. Sponsorfirma Aasta 2002 sponsorfirma on Jetoil AS, mille esitas konkursile Hiiumaa Orienteerujate Klubi nimel Tammo Esta. AS Jetoil oli ettevõte, mis 2002.aastal kõige rohkem toetas Hiiumaa Orienteerujate Klubi tegevust. Tänu AS Jetoili toetusele on nii klubi vanemad kui nooremad liikmed saanud korraldada võistlusi kodumaakonnas ja osaleda võistlustel mandri - Eestis. Aktiivse tegevuse eest kohaliku kultuurielu korraldamisel tunnustati tubli sponsorfirmana ka Vetsitall OÜ-d, mille esitas konkursile esitas Heli Tuisk Kassari Haridusseltsist. Eraannetaja Aasta 2002 eraannetajateks tunnistati Tiiu, Olev, Tiit ja Sander Kopli. "Perekond Kopli on ikka leidnud võimalusi toetada Käina vallas ja Kassaris toimuvaid sündmusi. Viimati toetasid nad Käina valla Odraiva gruppi, ka Lepa Anna Sukasäär on leidnud nende toetust. Toetus ei avaldu alati rahalises väljenduses; perekond Kopli on alati oma õla alla pannud, kui mingit abi vajatakse," põhjendas Kassari Haridusseltsi valikut konkursi kaaskirjas Heli Tuisk. Missiooniinimene Aasta 2002.missiooniinimeseks tunnistati Lii Kohari, kes on aktiivne külaelu ja seltsielu edendaja Kõrgessaare vallas. Alates aastast 2002 on Lii külaelu koordinaator kogu Hiiumaal. Lii Kohari eestvedamisel on haridusselts EDU ja Luidja segakoor olnud head tegijad nii omas vallas kui ka väljaspool Kõrgessaare valda. Lii Kohari tublil tegutsemisel on haridusselts EDU end pakkunud Kõrgessaare vallavalitsusele koostööpartneriks, et parendada elukorraldust Luidja piirkonnas. Tänu Lii Kohari aktiivsusele toimub Luidjal raamatute laenutamine, toimib Avalik Internetipunkt ja tegutsevad mitmed huviringid. Lii on suutnud Luidjal tööle rakendada tegusa ja tööka aktiivi, kelle tegemistest on heameel Luidja piirkonna elanikel ja vallavalitsusel. 2002. aasta kohalikest valimistest alates on Lii Kohari Kõrgessaare Vallavolikogu liige. Veel tunnustati Hiiumaa missiooninimestest Hiiumaa Muuseumi peavarahoidjat Helgi Põllot, abi ja toe eest Kassari saare kultuuriürituste korraldamisel kelle esitas konkursile Heli Tuisk Kassari Haridusseltsist. Helen Sivonen ja Taisi Telvik seltsingust Kärdla Ratsu esitasid missiooniinimesena tunnustamiseks seltsingu Kärdla Ratsu eestvedaja Jaanus Berkmanni ratsaspordi arendamise eest Hiiumaal. Hiiumaa Kaitsealade Administratsioon esitas 2002. aasta missiooniinimese kandidaadiks MTÜ Uurimiskeskuse Arhipelaag projektijuhi Lia Rosenbergi aktiivse tegevuse eest mitmes eluvaldkonnas: aeroobika, Hiiumaa suurürituste korraldamine, mitmete sihtgruppide ühenduste kokkuviimine nt veisekasvatajad, käsitöömeistrid, turismiga tegelejad. 24 hiidlast esitasid 2002. aasta missiooniinimeseks OÜ Hiiu Teed teemeistri Raivo Kibuspuu nimetades ta "meheks, kes tegi hiidlasest "valge inimese" ja omaenda entusiasmiga võitles hiidlastele välja ja ehitas valmis tänavutalvise jäätee. Vabatahtlik Aasta 2002 vabatahtlik on Kaspar Leivat. "Kaspar Leivat on meie hindamatu abimees, kellele saame alati toetuda väiksemate ehitustööde tegemisel ja igasugu pisikeste nikerdustööde juures. Ta on alati nõus seltsi aitama maja hooldusel. Igal aastal on ta osalenud loterii korraldamisel. Selline abimees kuluks alati igas majapidamises ära ning seepärast olgu kiidetud tema kuldsed käed ja lahke süda," seisab tunnustamisettepaneku kaaskirjas, mille esitas Heli Tuisk Kassari Haridusseltsist. Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (EMSL) ja Sihtasutus Tuuru juures asuv Hiiumaa Mittetulundusühenduste Tugikeskus korraldasid konkursi tublimate tunnustamiseks kuuendat aastat järjest. Tunnustamise eesmärgiks on teadvustada kodanikualgatuse tähtsust ja tugevdada heategevuslikke traditsioone.
Harda Roosna Hiiu Leht 25-03-2003

Muhu jäätee kasutamine oodatust suurem
Kuivastu-Virtsu jäätee keskmiseks kasutustiheduseks kujunes 440 autot päevas, mis ületas teed hooldanud ASi Level prognoose 150 sõiduki võrra. Jäätrass oli ametlikult avatud 22 päeva, mille jooksul loendati väinaületajate arvuks 9647. Tegelik sõidukite arv oli veelgi suurem, kuna julgemad juhid kasutasid jääteed ka pärast selle ametlikku sulgemist. Samuti toimus ülesõit juba jäätee rajamise ajal. "Lasime tee tegemise ajal autosid ka peale, aga see oli ilmselt viga. Inimesed arvasid, et trass tekkis iseenesest," rääkis Leveli juhataja Toomas Matt. Trassikasutuse intensiivsust prognoosides lähtus Level asjaolust, et jäätee tuleb tasuline. "Kalkulatsioone tehes arvestasime, et on olemas parvlaev ja riigi kuludega kinni makstud ülesõit Hiiumaa kaudu, mis ei olnud oluliselt pikem," märkis Matt. Esialgsed prognoosid arvestasid 280-300 autoga päevas. "Kuna trassi kulud võttis enda kanda Keskerakond, mis maandas ka meie ärilised riskid, siis tuli sõidukite arv suurem," möönis Matt. "Rahalisest seisukohast said trassi kulud kaetud," ei soovinud Leveli juht täpsustada, milliseks kujunes jäätee kogu hoolduskulu. Ta ei soovinud ka öelda, kui palju maksis jäätee tasuta kasutamise eest Keskerakond. Numbrite avaldamisest hoidus ka Keskerakonna Saaremaa piirkona juht Meelis Põlda. Ta viitas, et leping Leveliga on konfidentsiaalne ja kui hooldaja soovib rahasummasid avalikustada, siis on see tema otsustada. Keskerakond oli Põlda sõnul pigem tasuta jäätee rahastamise idee algataja, kelle initsiatiiv kohalike ettevõtjate seas väga elavat vastukaja leidis. "Sellega, et ükski heategu ei jää karistamata, olime ette arvestanud. Ise arvame, et see oli nutikam võimalus valijale end tõestada kui sadade plakatite kleepimine," märkis Põlda. Toomas Mati hinnangul tuleb juhul, kui ilmastik võimaldab, jäätrass igal juhul avada, sõltumata sellest, kes seda teeb. "Jäätee annab saarlastele võimaluse tunda ennast mandrimeestega liikumise osas võrdsemalt," märkis ta. Positiivset mõju avaldas jäätrassi olemasolu ka kohalikule majandusele, eelkõige siseturismile. "Veekeskuses käijaid oli rohkem. Oli isegi neid inimesi, kes esimest korda Saaremaale tulid. Just jäätee pärast," rõhutas Matt. Laevakompaniil 7,6 miljonit erakorralisi kulusid Rasketest jääoludest tingitud erakorralisi kulusid hindab Saaremaa Laevakompanii 7,6 miljonile kroonile, mis sisaldab laevade remonti, jäälõhkuja pukseerimisteenust ning kütuse ülekulu. "Kui riik tegi aasta alguses otsuse eraldada raha jäälõhkumisteenuse kulude katmiseks transiidisektori tarbeks, oleksime pidanud juhtima tähelepanu ka riigisisese reisiparvlaevaliikluse võimalikele raskustele," nentis Rihvk. "Jääteed on tänavuste raskuste taustal olnud saartevahelises liikluses suureks abiks," lisas ta. Veebruaris käisid jääkahjustuste tõttu remondis Rohuküla-Heltermaa liinil teenindavad parvlaevad Ofelia ja Scania. Märtsi alguses sai kahjustada Kuivastu-Virtsu liinil opereeriv parvlaev Regula, 20. märtsil sai jääkahjustusi ka laevakompanii uus parvlaev St. Ola, mis saabus Fääri saartelt Kuivastu-Virtsu liinile märtsi algul asendama parvlaeva Regula. Saabudes jäi St. Ola Liivi lahel jäävangi ning pääses sealt alles jäälõhkuja toel. Jäälõhkuja abi oli vaja ka remontisõitva parvlaeva Regula Balti Laevaremonditehasesse pukseerimisel. Saaremaa Laevakompanii kasutas jäälõhkuja pukseerimisteenust kokku 48 tunni jooksul, teenuse kogumaksumuseks kujunes 1,6 miljonit krooni. Osaliselt kannab parvlaevade remondikulud ning jäälõhkuja pukseerimisteenuse Saaremaa Laevakompanii kauaaegne kindlustuspartner If Kindlustus, kellega sõlmitud lepingu alusel on kindlustatud ettevõtte laevapark. Laevakompanii reisijatekindlustus on vormistatud Inglise kindlustusfirmas Shipowners. Rihvki hinnangul võivad sulailmad, tugev tuul ning sellest tingitud jää liikumine praamide liiklusolusid lähiajal taas raskendada.
MEHIS TULK Meie Maa 26-03-2003

KOMMENTAAR: Külmakindlustus
Kaks ja pool kuud tundsid hiidlased end eestlastena. Selle aja jooksul sõitis Hiiumaa ja mandri ning Hiiumaa ja Saarema vahelistel jääteedel üle 20 000 auto. Veebruaris oli nädalavahetusi, kus mandri trassi ületas ligikaudu 1000 autot. Nii palju jõuaksid vedada kuus täislastis parvlaeva, mis praegu liinil kurseerivad. Ärevusnoote kõlas aga juba siis, kui jääteed veel suurepärases korras olid ning jäätee agarad kasutasid unistasid märtsi lõpuni kestvast vabadusest. Vabadusest sõita siis, kui süda soovib. Nimelt teatas teede– ja kommunikatsiooniminister toona, et kahju küll, kuid jääteede tarvis eelarvesse eraldatud raha hakkab lõppema ning tõenäoliselt tuleb trassid seega sulgeda. Rahapuuduse üle kurdeti ka jäämurdmsel. Viimane jäätee mandrile oli hiidlastel seitse talve tagasi. Kui ministri lausutu oli tõene, st et raha jääteede tarvis eelarves oli, siis tekib hiidlastel kohe küsimus - kuhu on vahepealse kuue aasta jäätee raha kulutatud? Saareelanikud on arvamusel, et jääteede ehitamine ja korrashoid on riigi asi. See on üks osa regionaalpoliitikast, et kui jumal lubab, saavad ka saartel elavad inimesed end valge inimesena tunda. Kuidas riik jääteede (ja ka jäämurdmisega) seonduvat võiks korraldada? Igal aastal ilmselt nii karmi talve ei tule kui tänavune oli. Aga valmis peab sellisteks ikka olema. Seega tuleks riigieelarves igal aastal ka vajaminev rahasumma ette näha. Kui talv on pehme, paigutub see raha näiteks jääfondi. Kindlustusfirmad tulevad järjest uute toodetega välja. Kui jääfondi loomine pole vastuvõetav, peaks Eesti riik sõlmima nn jääkindlustuslepingu. Kui jäämurdmine või jäätee ehitamine käib riigile üle jõu, korvab selle kindlustusfirma. Viie–kuue aasta (kui jäätee võimalusi pole) kindlustusmaksed peaksid kindlustusfirmale selle kindlustusliigi ahvatlevaks tegema.
Urmas Lauri Hiiu Leht 31-03-2003

Õiguskantsler taunib tasulist jääteed
Õiguskantsler ei pea põhjendatuks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi selgitusi tasulise Kuivastu-Virtsu jäätee rajamise kohta ja soovib teenistusliku järelevalve korras uurida maanteeameti sellealast tegevust. Ministeerium on viitab õiguskantslerile antud selgitustes, et liikluse korraldamiseks Saaremaa ja mandri vahel on eraldatud raha vastavalt riigi võimalustele. Tänava parvlaevaliikluse doteerimiseks eraldatud 86,8 miljonist kroonist kulub ministeeriumi väitel Virtsu–Kuivastu liinile 35 miljonit. Maavalitsusele on täiendavalt saartega ühenduse pidamiseks eraldatud 8,75 miljonit krooni, Saaremaa püsiühenduse uuringuteks on ministeeriumi investeeringute kavas 12,1 miljonit krooni. Vastuses viidatakse, et jäätrass ei ole viidud tasuliseks, vaid on rajatud tasulise teena, mille kasutamine on vabatahtlik. Riigi poolt oli tagatud nii praamiliiklus mandri ja Muhu vahel kui ka tasuta jäätee läbi Hiiumaa. Vastates Riigikogu endise liikme Vambo Kaalu veebruari lõpus esitatud järelpärimisele ei vaidlusta õiguskantsler Allar Jõks ministri selgitusi jääteede kohta otstarbekuse aspektist, küll aga leiab, et põhjendus tasulise jäätee rajamise õiguslike aluste osas ei ole õiguslikult korrektne ja piisav. Kuivastu jäätee riigi rida Jõks nendib, et teeseaduse kohaselt ei saanud jäätee rajanud AS Level kehtestada tee kasutamise tasu, kuna see õigus on ainult riigil kui vastava veekogu omanikul. Seaduse järgi nähakse jäätee kui talitee asukoht, tee kasutamise tähtaeg ja kasutamise tingimused ning tee rajamiseks vajaliku veekogu kasutamise eest võetava tasu suurus ette veekogu omaniku ja talitee rajamisest huvitatud isiku vahel sõlmitud lepingus. Samas on teede- ja sideminister oma 11. aprilli 2000. aasta määrusega sätestanud riigi jääteedena Virtsu–Kuivastu (ca 9 km), Rohuküla–Heltermaa (ca 25 km), Rohuküla–Sviby (ca 12 km) ja Soela–Sõru (ca 10 km). Nimetatud jääteede rajamisel on tingimuste loomine ohutuks liikluseks ja vajalikud kooskõlastused laevaliikluse katkestamiseks jääteega ristuvatel laevaliinidel jäätee rajanud teedevalitsuse kohustus. "Seega Suure Väina kasutamist Virtsu–Kuivastu jäätee rajamiseks on riik piiranud, nähes ette riigi jääteena Virtsu–Kuivastu jäätee rajamise," sedastab Jõks. Samuti pöördus õiguskantsler majandus- ja kommunikatsiooniministri poole palvega kontrollida teenistusliku järelevalve korras Maanteeameti tegevust Virtsu–Kuivastu tasulise jäätee rajamisel teeseaduse ja selle alusel välja antud talitee rajamise, seisundi ja kasutamise nõuete täitmisel. Makstud tasud hüvitamisele Eksriigikogulase Vambo Kaalu sõnul tuleb asi tuleb lõpuni lahti harutada, et tuleval aastal ei tekiks uuesti vaidlusi. "On eriti küüniline, kui ühe erakonna minister rikub seadust ja sama erakond kutsub ettevõtjaid üles seda välja maksma," kommenteeris ta õiguskantsleri hinnangut tasulisele jääteele. Kaalu sõnul võib makstud ülesõidutasude hüvitamine kindlasti kõne alla tulla. "Riigivastutuse seaduse järgi peaks riik olemasolevad tšekid kinni maksma. Iseküsimus, kui ettevõtjad rahastasid teed annetuste korras ühe erakonna kassa kaudu," sõnas ta. Jäätee käigushoidmist rahastanud Keskerakonna Saaremaa organisatsiooni juht Meelis Põlda ei soovinud ülesõidutasude ja hoolduskulude kinnimaksmise võimaliku hüvitamise teemal spekuleerida. "Siis on uus situatsioon ja käitume vastavalt sellele," teatas ta.
MEHIS TULK Meie Maa 01-04-2003

Tõnis Rihvk: Parim uudis oleks uudiste puudus

Tõnis Rihvk: me käitume vastavalt olukorrale. www.laevakompanii.ee

Hiiu Lehe küsimustele vastab Saaremaa Laevakompanii juhatuse esimees Tõnis Rihvk Kuidas mõjus raske talv SLK majandusnäitajatele? Mõjus ja mõjus tõsiselt. Eelmise aasta lõpus spekuleeriti, et tuleb jäätee ja kaotatakse piletitulu. Siis sai öeldud, et piletitulu kaotus on ainult üks pool, aga nüüd selgub, et see on kõikidest kaotustest kõige väiksem. Suurim osa on kütusel, mida on kulunud rohkem seoses raskete laevasõiduoludega ja pikaks veninud reisidega. Teiseks jääkahjustused kõikidel suurtel laevadel. Ka väikestel laevadel on vähemal või suuremal määral mingid kahjustused ja neid haavu alles loeme kokku. Meie laevad on küll kindlustatud IF Kindlustuses ja meie vastutus kolmandate isikute ees on kindlustatud Inglise kindlustusfirmas. Nende poolt hüvitatav osa selgub pärast kogukahjude selgumist, mil nad annavad oma hinnangu. [SLK Pressiteate kohaselt ulatuvad SLK talvekahjud 7,6 miljoni kroonini. Sellest moodustab 1,6 miljonit krooni jäälõhkuja pukseerimisteenus, ülejäänu on laevade jääkahjustuste remont ja kütuse ülekulu.] Kui palju jäi hinnanguliselt saamata tulu jääteede kasutuselevõtmise tõttu? Võrreldes eelmise aastaga on piletitulu vähem umbes 1,5 miljonit krooni. Märtsikuud ei ole siia veel juurde arvestatud. Spekuleeriti ka jääteed ületanud autode arvuga ja korrutati seda piletihinnaga, aga ilmselt oli jää peal väga palju rahvast, kes muidu nii palju ei sõidaks ja kes muidu poleks saare peale üldse tulnud. Mida te arvate, kas riik peaks jääteede ehitamist-hooldamist doteerima? (Naerab.) Jään vastuse võlgu. Ma ei kommenteeriks seda poolt. See on sellel talvel eriti nii hellaks teemaks muutunud, et ma ei tahaks küll siin sõna võtta. Kuid ma võin öelda, et rasketel hetkedel oli ka meil jääteest palju abi; sadamasse ei kuhjunud liiga palju autosid ja ei tekkinud liiga pikki järjekordi. Ses suhtes oli jäätee teretulnud. Milliseid positiivseid muudatusi on hiidlastel oodata? Vahepeal oli jutt, et St Ola tuleb Heltermaa - Rohuküla liinile või on mingeid uudiseid veel? Kõige parem uudis oleks uudistepuudus ehk see, et saaksime rahulikult suvehooaja alguseks panna Hiiumaa liinile Ofelia ja Scania ning neid jääks toetama Kõrgelaid ja vajadusel näiteks Hiiumaa. See võiks olla positiivne pool ja et saaksime seda teha võimalikult ruttu. Oleme arutanud, et kohati on meil tipptundidel jäänud Hiiumaa liinil võimsust väheks ja nüüd kui meie käsutuses on veel üks suur laev St Ola, saaksime teha teatud vahetusi. Sügisel katsetasime Regulat Rohuküla – Heltermaa liinil ja ta sai suurepäraselt hakkama. Regulal on võrreldes Scaniaga 20-30 autokohta rohkem, sisuliselt üks laid-tüüpi parvalev lisaks. Jutuks on olnud selline võimalik skeem, et tuua Scania Virtsu – Kuivastu vahele kolmandaks laevaks ja panna Rohuküla – Heltermaa vahel liikuma näiteks Regula. Aga need on olnud arutelu teemad ja me ei ole ühtegi otsust teinud. Kui palju dotatsiooni SLK parvlaevakonkursil küsis? (Naerab.) Selle koha pealt peaksin ma praegu suu kinni hoidma. Vastavalt seadusele ei tohi isegi riigihanke hindamiskomisjon ja pakkuja läbirääkimisi pidada, välja arvatud täpsustavad küsimused. Praegu ongi täpsustavate küsimuste faas. Väidetavalt on neljapäeval koos istunud komisjon formuleerinud oma küsimused ja need peaksid kohe-kohe meieni jõudma ja siis peaksime nendele vastama. Väidetavalt ka seaduse järgi ei tohi praegu seda kommenteerida [Mitteametlikel andmetel küsib SLK kümne aasta jooksul 3,5 miljardit krooni dotatsiooni, mis on kordi suurem varasemast dotatsioonisummast.] Siiani oli riigipoolne parvlaevadotatsioon oli indekseeritud. Kas praegune kokkulepe riigi ja firma vahel rahuldas? Nii ja naa. Indekseerimine tekkis umbes kaks aastat tagasi ja see oli minu meelest normaalne kokkulepe mõlemale poolele. Selleks et vältida iga-aastaseid "kõri läbinärimisi" leiti indeksi moodus ja tegelikult oli see päris hea asi kuni suurte hädaolukordadeni nagu meil tänavu käes on kui mingil hetkel vedaja kulutused hakkavad oluliselt ületama planeeritud kulutusi. Kui talv lõpeb näiteks kuu aja pärast, siis aprilliks selgub kui palju kütust on rohkem läinud. Piletitulust võiks rääkida sügisepoole, kui suvi on läbi ja suvi oma korrektuure ei tee. Ma arvan, et saaksime aasta keskel rahulikult maas istuda ja võimalikud kahjud ja kasud mõlemal poolel läbi vaadata. Usun, et leiame ministeeriumiga ühise keele. Loodate lisaraha saada? Ma ei ennustaks. Võib minna nii ja naa, aga ma arvan, et läbirääkimisteks on mõlemad pooled avatud. Kas näete, et seoses uue valitsus võimuletulekuga võib indekseerimise süsteemis midagi muutuda? Väga raske ennustada. Valitsusi on olnud selle liinilepingu raames väga palju ning kõik on lugenud oma kohuseks ja auasjaks üle käia ka laevakompanii liinileping. Ma ei usu, et see valitsus midagi uut toob, aga igal pool on inimesed, nii et istume maha ja räägime. Mida arvate Res Publica liikme ja saarlase Tõnis Paltsu väljaütlemistest selle kohta, et parvlaevade riigihange on korraldatud ebaprofessionaalselt ega taganud reaalselt toimivat võistupakkumist? (Naerab.) Seda tuleb Paltsult endalt küsida. Ma ei oska seda kommenteerida kuidagi. Tegemist oli valimisteajaga, nii et närviline aeg meile kõigile. Enne konkurssi oli kolm potentsiaalset firmat, kes oleksid võinud pakkumistega välja tulla ja oma pakkumise esitas ainult SLK. Kas see oli reaalne võistupakkumine? Ilmselt oli, sest kuni pakkumise sulgemishetkeni oli kolm potentsiaalset tulijat. Laevakompanii oma pakkumise tegemisel pidi seda kindlasti arvestama kõikide muude faktorite kõrval. Ses suhtes oli pakkumine reaalne ja sellest, et kaks kandidaati viimsel hetkel loobus, on isegi natuke kahju. Vaidluses võiks ju tõde sündida ja igasugune konkurents utsitaks tagant, aga küllap nad siis leidsid, et see töötegemine ei ole nii lihtne. Mitmetes allikates on vihjatud, et konkursi just sellisele korraldamisele kaasa SLK omanike ja Keskerakonna sõbralikud suhted? Kuidas kommenteerite? Seda tuleks omaniku käest küsida. Esimest korda hõigati konkurss välja ja see pidi toimuma augustis, siis septembris ja siis oktoobris. Mina tean, et just Hiiu maavalitsus ja hiidlased olid need, kes võtsid kogu aeg lisaaega, et sooviksid tingimusi täpsustada ja nõu pidada jne jne. Minu arvates lisaaega nad ka said; kui alguses oli juttu augustist-septembrist, siis lõpuks jäi konkurss detsembri peale. Kolm kuud ettevalmistusaega ei ole liiga lühike aeg. Minu arvates ei ole päris tõsi, et konkurss korraldati laevakompanii jaoks. Konkursitingimused lähtusid ikkagi olemasolevatest sadamarajatistest olemasolevast veeteest ja selle piirangutest ning mahtudest. Eesmärgiks oli mitte lasta latti praegusest allapoole. Kui uus valitsus tunnistab konkursi ebaõnnestunuks ja algatab uue, kuidas käitub siis SLK? (Naerab.) Nii kaugele tuleb elada. Eks me käitume vastavalt olukorrale. Ma ei oska praegu isegi spekuleerida, mida siis tegema hakkame, aga ootame ära. See, kas me osaleme ka uuel konkursil, on nii tähtis küsimus, et on nõukogu pädevus ja juhatuse esimehena ma ei saa seda kommenteerida. Kas mõni küsimus jäi küsimata? Tahtsin avaldada tänu meie reisijatele nii Saaremaa kui Hiiumaa pool kannatlikkuse eest. Alates Regula ja St Ola hädadest peale, on meie reisija olnud üllatavalt kannatlik. Aitäh kõikidele, kes on ebamugavusi talunud ja teinud seda väga rahulikult. Mis oli selletalvine laevareisi kestvusrekord? Scania ja Ofelia ülesõit, mis kestis 36 tundi. Kas selle ajaga löödi ka mingi absoluutne rekord? Absoluutne rekord olevat aegade hämarusest Suurupi ja Severodvisnki aegadest, kui Hiiumaa liinil oldi vist üle kahe päeva merel. Oma kogemusest mäletan, kuidas 36-38 tundi järjest murdis kangelaslikult teed Kõrgelaid 1996-1997.aasta talvel.
Harda Roosna Hiiu Leht 03-04-2003

ILMAKOMMENTAAR: Kevadtalvise ilma märksõnad: jää ja päikesesära

Purikad nutavad, sest talv tükib vägisi lahkuma. Urmas Lauri

Märtsikuu ilmade iseloomustamiseks olen sageli kasutanud sõnapaari: märts = lörts. Seekord aga oli pilt hoopis teisenäoline. Ere päike säras päevast päeva ja vaid kuu keskpaiku oli veidi pilvisem aeg. Sademeid kuu vältel väga napilt. Samas tõid kõrgrõhkkonnad karget õhku, nõnda et loodus püsis talvenäoline. Aga vaadakem jälle andmeid, mis registreeritud Ristnas ja Kassaris. Kogu esimene märtsidekaad oli normist tunduvalt külmem. Dekaadi keskmine õhutemperatuur Ristnas –3,5, Kassaris 6,6 kraadi. Kõige külmem aeg oli 3. ja 4. märtsi paiku, mil külma oli 12-16 kraadi. Nii II kui ka III dekaad aga osutusid õnneks tunduvalt soojemateks ja keskmisi õhutemperatuure sai kirja panna isegi plussmärgiga. Päikese jõud hakkas endast üha rohkem märku andma. Kuu lõpunädalal oli Kassaris paaril päeval juba kuni 11 soojapügalat. Kui märtsinumbrid kokku võtta, on tulemus veidi ootamatu. Olid ju ilmad tundunud üsnagi külmad. Siiski osutus kuu keskmine õhutemperatuur normilähedaseks. Mingist kindlast normist ei saa märtsi puhul küll õieti rääkida, sest aastate lõikes on arvud väga suuresti erinevad. Viimasel aastakümnendil on märtsi keskmine õhutemperatuur olnud kord miinus- kord plussmärgiga. Tänavu oli see Ristnas miinus 0,7, Kassaris miinus 1,2 kraadi. Aga 1987. aastal oli see number olnud koguni miinus 6,5, aasta 1990 aga pluss 3,3. Elame juba tükk aega kalendrikevades, aga seda talve annab meenutada ehk veel edaspidigi. Ebatavaliselt pikk oli ta, kuigi just mitte väga karm. Viis kuud ühtejärge püsisid kuu keskmised õhutemperatuurid miinuskraadides. Kõige sügavam talvelumi oli juba mardipäeva ajal. Kõige madalamaid temperatuure registreerisid ilmavaatlejad jaanuari esimesel poolel (Kassaris 5. jaanuaril 28 kraadi pakast). Kõige rohkem andis talv end tunda merel. Küünlapäeva ajal kestis üks praamireis rohkem kui ööpäeva. Teine raskem periood alga jää lagunemise ja kuhjumise aegu. Mis aga hiidlastele omamoodi ajalugu tegi, oli jäätee. Mandriga oli jäätee avatud 7. veebruarist kuni 20. märtsini. Seega 42 päeva ning üle sõitsid 19 148 autot ja 45 445 inimest. See ületab Hiiumaa elanike arvu 4,5 kordselt! Täna peame tõdema, et ega talve mõõt veel aprilli algusekski täis olnud. Kuu esimesed päevad tõid kord põhja-, kord kagutorme ning õhutemperatuur püsis mõnikord ööpäevaringselt miinustes. Kassaris oli 2. aprilli hommikul isegi 11 kraadi külma. Lumine oli 3. aprill. Nädalalõpul aga tõusis selline lumetorm, millist polnud terve talve jooksul. Talv tuli veelkord tagasi. Olen pidanud sageli tunnistama, et just aprillikuust võib igasugu ebameeldivusi oodata. Tänavu on selleks mitmeid põhjusi. Tundub, et pikk päikesesära periood sai mööda. Pilvisemal ajal ei pääse päike enam nii intensiivselt soojendama. Hulk soojust aga kulub merejää sulatamiseks. Sooja vihma aga oleks eriti kuu teisel poolel hädasti vaja. Tegelikult on meil kogu kevadtalvise aja kestnud põud. Jah, seda sõna kasutame tavaliselt suvel. Aga ka talvine, eriti kevadine sademetevähesus annab end loodusele mõjusalt tunda. Praegu peaks meil olema kevadine suurvete aeg, aga metsadest sulavett tulemas pole. Juba ennustataksegi, et meie kliima muutub vähehaaval mandrilisemaks. Talved külmemaks, suved soojemaks ja kuivemaks. Praegu loodame, et ilm lähiajal siiski ka meeldiva aprillinalja viskab, tuues soojust ja päikest. Vihma ka.
Valter Voole Hiiu Leht 08-04-2003

---

Tagasi 2002/03 jäätalve lehele
Väinamere materjalikogu esilehele