Raivo Kibuspuu selgitab Harri Aronile
ja Toivo Saarele, kuhu vaja veel
märke seada.
Üle sätendavate jääväljade
Neljapäeva hommik. Kell on 10. Heltermaa
jäävalvepunktis paneb Üllar Koppel kirja
järjekordse sõiduauto, mis veereb üle künkliku
rannajoone merele. Üllar heidab veel korraks
pilgu autole: ah-ah, kaks reisijat. Ka see märgitakse üles.
Üllar Koppel ütleb, et täna on
üldiselt rahulik päev. Hommikul olnud jääle
minek aktiivsem ja küllap pärast on jälle tulijaid
enam, sest rahvas tahab õhtuks koju saada.
Teemeister Raivo Kibuspuu , keda peaks täpsuse mõttes
hoopis jääteemeistriks nimetama, lausub: "Hiidlane
elab nüüd nagu valge inimene. Paneb hommikul auto
käima, tuleb Sarve küla randa, kuhu tänavu
tegime jäälesõidu. Poole tunni pärast
on ta mandril. Sõidab sinna, kuhu vaja, ajab oma asjad
korda ja õhtuks jõuab jäätrassi pidi tagasi
Hiiumaale."
Jäätrassi stardipaigas on peale valveputka
ootevalmis veel kaks võrdlemisi uut ratastraktorit,
üks neist tuttav T-40, teine mingi välismaine traktor.
Mõlemal kerged terad ees. Raivo sõnul on need
valvemasinad, mis vajaduse korral kohe merele ruttavad kas
rüsijääd tasandama või lund lükkama.
Veel on valvepunktis üks d?iip, nähtavasti ka
valvemasina seisuses, ja kaks lattidega üles seatud
tahvlit. Ühel neist jäätee kasutamise
eeskirjad, teisel Lõokese hotelli reklaam, mis
esimesel pilgul sellises paigas paneb muigama. Aga kui
pisut mõelda, on see ärimehe hea nõks
? sõidab ju üle jää üsna palju
lihtsalt huvilisi või saarele küllatulijaid,
kes tahavad süüa saada ja võib-olla ka
öömaja.
Sõidame Raivo suure d?iibiga merele. Küsin, mis seal
auto tagaotsas koliseb. Raivo vastab: "Hädapärased
tööriistad."
Jääle jõudes keerab auto trassi mööda
paremale suunaga Heinlaiu poole. Nüüd paistab hommikupoolne
päike otse vastu. Nii jäätrass kui meri
sätendavad päikesekullas. Raivo otsib autosahtlist
mustad päikeseprillid.
Kohe jõuame Heinlaiu kohale. Kuidagi kosutav on näha
keset sätendavaid jäävälju seda tumedat
ja rahu pakkuvat metsatukka.
Puude vahelt hakkab silma ühe maja katusenurk. Avaldan
imestust, et keegi Heinlaiule maja on ehitanud. Raivo teab, et
maja see päris pole, vaid ühe Kärdla mehe paadi-
või võrgukuur.
Ongi käes esimene jääpragu, mis talvise meresõidu
ohupaik. Raivo vähendab kiirust, vahetab käiku ja
sõidab vaikselt üle plankudest silla. Ise osutab käega
paremale, Langekare poole ja räägib, et merel on oma hingamiskohad.
Üks selline ongi Heinlaiu pragu, mis algab Langekare tagant,
läheb päris sirgjoones põhja poolt Heinlaidu läbi
ja nagu Raivo teab, jõuab välja parvlaevateeni. Kui meri
on jääs, tekib sinna alati pragu, sest merel on oma
seadused, kus ta hingata tahab.
Selliseid pragusid on Heltermaa-Rohuküla vahel üldse neli.
Esimene tuleb üsna varsti siitpoolt merele minnes, mida
jääteemeistrid nimetavad Heltermaa äärepraoks.
Kolmas on keset merd ja läheb vinka-vonka laevatee poole.
Selle nimi on Keskkoha pragu. Neljas jäätrassi läbiv
pragu saab alguse Rukkirahu lõunaservalt ja läheb
piki merd Sõmeri laiu poole.
Ilm on ilus ja vaikne. Täna on kõik need praod
paari-kolmekümne sentimeetri laiused. Autoga vaikselt
sõites saaks neist omal jõulgi üle. Merel
on omad seadused, rääkimata sellest, kui torm peaks
tõusma, aga jää liigub ikka mingil määral
märkamatult. Raivo teab, et mõnikord võivad need
praod paisuda kuni poolteise meetri laiuseks või hoopis kokku
vajuda. Seepärast on teedemehed ehitanud kõigile pragudele
kuue meetri pikkustest plankudest sillad peale. Igal hommikul
poolhämarikus sõidavad teemehed merele, kontrollivad
kõik sillad ja praod üle, parandavad, kui vaja ja siis
annavad jäävalvele loa liikluse avamiseks. Raivo selgitab,
et kui õhtul veel saab mõni auto pärast
jäätee sulgemist (kell 17) üle, siis hommikul
enne kaheksat, kui trass kontrollimata, pole avamine mõeldav.
Jäätrass on ikkagi riiklik liiklustee ja selle ohutuse
eest vastutab lepingu järgi OÜ Hiiu Teed.
Jõuame Rohukülla. Seal on maalesõit päris
tasane. Tee läheb läbi sadama territooriumi Haapsalu
poole. Raivot tervitab sealne jäävalvur Vello Manni,
kes OÜ Lääne Teed teenistuses. Sealse valvega
ja vajaduse korral jää puhastamiseks lumest on Hiiu
Teed läänlastega lepingu sõlminud. Manni
lausub, et kõik laabub rahulikult.
Sõidame tagasi Hiiumaale.
Keset merd kohtume teehoolduse meeste Toivo Saare ja Harri Aroniga.
Meestel on uudiseid.
Nad olid veel kord otsetrassil, mis ei tee ringi ümber
Heinlaiu ja mida nad ise põhjapoolseks trassiks nimetavad,
jääd mõõtnud. Topeltjääd pole
ja põhjatrass sai avatud ning lõunatrass liikluseks
suletud. Nii on jäätee 2 km lühem.
Saarlased on avastanud, et Kuressaarest läbi Muhumaa
praamiga Virtsu minnes ja edasi Ristile sõites
tuleb vaid 10 km lühem tee, kui sõita
Kuressaare-Soela-Tärkma-Heltermaa-Rohuküla-Risti.
Aga Hiiumaa kaudu sõites saab kiiremini, sest praamiga
läheb rohkem aega. Nii pidid saarlased Tallinna
sõites usinasti hiidlaste jääteid kasutama.
Toivo Saarel oli taskust võtta paar tera saarlaste aasimiseks.
Kord tulnud üks Tallinna saarlane Heltermaa
jäävalvesse mureliku näoga küsima:
"Aga juhatage nüüd, kuidas ma Saaremaale
pääsen?"
Et jäätee näol on Hiiumaal otseühendus
mandriga ja saarlased pääsevad oma koju meie saare
kaudu, pidavat Saaremaa olema nüüd Hiiumaa poolsaar.
Et saarlastel nii hõlpsam sõita, seda oli Heltermaa
jäävalves kinnitanud ka naabrite maavanem Jüri Saar.
Sõidame edasi.
Varsti tuleb põrinal väikese traktoriga vastu Arvi Juhe.
Raivo ütleb, et ta läheb vastavatud trassile rüsisid
tasandama. Ega suuri rüsisid õieti polegi, sest
jaanuarikuu sula ja vihmasadu võtsid need üsna maha.
Meri on haruldaselt tasane.
Raivo Kibuspuu lõpetas 1983. aastal TPI teedeinsenerina
ja tuli kodusaarele tööle. Esimesel tööaastal
sai ta kohe ristsed jäätrassi rajamisega. Sellest peale
ongi jäätee alati tema pärisosa olnud. Aga nii vara
pole kunagi jääle pääsenud, kui sel talvel.
16. detsembril tegi ta esimese luurekäigu jääle ja
5. jaanuaril jõudis jääd kombates esimest korda
Rohukülla. Vahepeal tuli jaanuarisula ja jäätee sai
ametlikult avada 7. veebruaril. Kõige õhem jää
on praegu üle 33 cm (liikluseks lubatud 23 cm) ja paksem üle
60 cm. Sellega peaks jäätee paastumaarjapäevani kestma.
Neljapäev oli jäätrassil siiski täiesti
tavaline päev ? üle jää käis 430 autot.
Endel Saar, Hiiumaa
/Hiidlane.ee
21. veebruar 2003
