Hiidlased olid maailmast ära lõigatud
Nädala alguses oli hiidlastel mandrile pääseda kaks võimalust — 20tunnine reis parvlaeval või jääsõit autoga üle 1,5meetriste lõhede.

Rohuküla sadam meenutas üleeile lõuna ajal polaarjaama: tormi–iilid kihutavad peenikest lund mööda jäävälju, külm lõikab läbi talveriiete kontidesse ja tühi parvlaevakoht kai ääres on jäätunud.

Sadamahoone on inimtühi, vaid paar teenindajat ja paar hiidlast, kes koju ei pääse.

Küsimusele, kas parvlaevad käivad, vastab piletimüüja naerdes: "Käivad. Vaadake."

Tõepoolest, kaldast mõne kilomeetri kaugusel paistab Scania. "See on sõitnud juba mitu tundi, aga ega ta lähiajal kohale jõua," räägib dispetšer. "Ragistab mõned meetrid läbi jää edasi, siis jälle tagasi ja uuesti."

Päev varem kulus parvlaeval Lääne– ja Hiiumaa vahelise 12 meremiili läbimiseks 26 tundi 7 minutit.

Sadama tagant tuleb maa peale ka Hiiumaa jäätee ots. Jäätee otsa juures seisab auto, keskealine mees ja naine uurivad jääd.

"Tulime mandrile, nüüd vaatame, kas kannatab tagasi minna," räägib naine, kes ei taha oma nime avaldada.

Kui laupäeval olnud jää veel suurepärases korras, siis pühapäeval oli selles juba kaks laia pragu. "Üks siinpool Rukkirahu, teine Heinlaiu juures," teab mees.

Ühtäkki sööstab näiliselt olematusest, tegelikult aga tuisuliniku tagant kaldale džiip. Autos on OÜ Hiiu Teede mehed, jäätee hooldajad.

Vahepeal on kaldale kogunenud juba kolm sõiduautot, mis igatsevad Hiiumaale.

"Saab üle küll," kiidavad teehooldajad.

"Jääs oli kolm umbes poolteisemeetrist lõhet," räägib jäätee hooldaja Raivo Kibuspuu. "Ehitasime neist sillad üle."

"Pilt on selline, nagu kaldalt paistab," viipab ta käega. "Kohati poolemeetrised hanged, kohati vaba jää. Tuiskab."

Jääteehooldajad lähevad Hiiumaa poole tagasi, kaks sõiduautot sabas. Teises neist sõidab üksi noor naine.

Imestame hulljulguse üle. Noarootsi jäätee hooldaja Raivo Õiglas, kes sadamas oma sahka remondib, selgitab: "Meie kardame, aga hiidlased mitte. Nad on titest saati ema–isaga üle jää sõitnud. Teavad teed täpselt ega karda midagi."

Kai on jälle inimtühi. Sadamahoones konutab mees, kes tuleb kurtma: "On ikka jama! Kaks päeva ei saa saarele."

Mees proovis esmaspäeval, kuid ebaõnnestunult. Ööseks sõitis Tallinna, nüüd loodab jälle. "Ehk saan autoga üle jää."

Haapsalu poolt sõidab sadamasse Hiiumaa Tiit Liinide buss. Bussijuht küsib dispetšerilt parvlaeva kohta. Too viipab merele, kus alus paistab.

Mees rehmab käega, läheb bussi ja kaob koos sõitjatega. Lumi muudkui tuiskab.

"Olukord oli väga vilets," nentis eile Tiit Liinide dispetšer. "Mandrile jäi meil kaks bussi, mis tõid Tallinnast inimesed Rohukülla ja edasi ei saanud."

Parvlaeva Scania kapten Andrus Saat kinnitas eile Lääne Elule, et püstitas üle ööpäeva kestnud sõiduga oma isikliku kestusrekordi.

"Vahe on 12 meremiili, tavaliselt sõidame seda poolteist tundi," ütles ta.

Ka kütust kulus jääsulbis edasi–tagasi rüseleval laeval mitme reisi jagu. "Tavanorm on neli tonni päevas, seekord kulus ühe reisiga 10 tonni," ütles kapten.

Terve esmaspäeva väldanud maratonreisi ajal oli laeva pardal 17 sõitjat. "Väga tublid olid," kiitis kapten. Ta märkis, et reisijad said kolm korda päevas süüa ja ööseks kajutikoha. "Iseasi, kuidas magamine õnnestus, vibreeris ju."

Eilseks oli ilm juba nii hea, et laevasõit jõudis graafikusse.

Vaprate hiidlaste ainus võimalus teisipäeva lõunal koju pääseda oli autosõit üle poolteisemeetriste pragudega lõhestatud merejää. Foto: Arvo Tarmula

Tarmo Õuemaa, Lääne Elu 6. veebruar 2003

Vaata allikat

---

Tagasi 2002/03 jäätalve lehele
Väinamere materjalikogu esilehele