Jääteel suunaga Heltermaa poole
selle aasta veebruaris. (Erakogu)
Sel talvel jääteed loota pole
Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika instituudi lepinguline töötaja
Marko Kaasik tugineb pikki ilmaprognoose tehes Wolfgang Röderi põhjapoolkera
rõhuvälja prognoosikaartidele ning ennustab pehmet talve, teatas
uudisteagentuur BNS.
Kaasik ennustab internetiportaalis Ilm.ee, et
detsember toob meile pilvist, tuulist ja lumesajust ilma vaheldumisi pakasega.
"Detsember kujuneb keskmisega võrreldes mõnevõrra
külmemaks, kuu keskel moodustub suuremal osal Eestist lumikate,"
ennustab Kaasik.
Jaanuariks ennustab Kaasik Siberi kõrgrõhuala nõrgenemist
ja aktiivsete madalrõhkkondade liikumist Islandilt üle
Põhja-Skandinaavia itta või kagusse, mis toob Eestisse
vahelduvat külma ja sula. Oodata on pehmepoolset jaanuari.
Ida-Eestis on loota püsivat lumikatet, lääne pool
mitte eriti.
Kaasiku internetiennustus ütleb, et Eestis valitsevad veebruaris
tuulised ja niisked sulailmad, mille sekka lisavad külmakraade
lühikeseks ajaks moodustuvad kõrgrõhkkonnad. Tema
ennustuse järgi peaks veebruar tulema tavalisest tunduvalt soojem
ja suuremal osal Eestist ei pea lumikate tõenäoliselt
sulailmadele vastu.
Kuuse-taadina tuntud Põlva ilmatarga Elmar Kuuse sõnul
lubavad kõik märgid sooja talve.
“Jõulud võivad kergesti tulla mustad, sest Venemaalt
lääne poole liikuv ulatuslik kõrgrõhkkond
võib püsida veel paar nädalat,” ütles ta
Tartu Postimehele. "Lund võib tulla vaid kõrgrõhkkonna
äärealadel, kus külmad õhumassid puutuvad kokku
soojadega."
Kuus lubas detsembri esimese poole öödeks kargemat,
päeviks aga paari külma- ja soojakraadi vahel kõikuvat
ilma. Tema hinnangul laguneb kõrgrõhkkond alles pärast
jõule.
Kuuse hinnangul peaks krõbe külm meie maile jõudma
20. jaanuari paiku ja kestma kuni kolm nädalat.
Loodusteadlase Nikolai Laanetu sõnul ütleb loomade eksimatu
vaist neile juba varakult, milliseks kujuneb eelolev talv. Näiteks
kaks aastat tagasi evakueerusid koprad Emajõest metsa ja
ennäe, talv kergitas Emajõe veetaseme tavatult kõrgeks.
"Tänavu ennustab kobraste käitumine, et tuleb pehme ja
veerohke talv," ütles ta.
Ilmatarkade prognooside põhjal võib arvata, et taolist
liikumisvabadust nagu möödunud talvel, kus uljamad kihutasid
džiipidel Hiiumaa ja Saaremaa vahet juba detsembri lõpus, seekord
tulemas pole. Toona kinnitas hiidlasest jääteemeister Raivo
Kibuspuu, et jäätrassi saab rajada, kui vähemalt kaks
nädalat järjest on pidanud vähemalt viiekraadist külma.
Miinuskraadide puhul kasvab jääkate umbes pool sentimeetrit
päevas ja ametlikult lubatakse jäätee avada juhul, kui
jää paksus on kõikjal minimaalselt 23 sentimeetrit.
