OÜ Hiiu Teed teemeister Raivo Kibuspuu ütles Hiiu Lehele, et
neljapäeval vastu reedet läks ilm tuuliseksning nihutas merd katvaid jäälaamasid nii, et nende vahele
tekkisid küllalt suured lahvandused. Kibuspuusõnul ei ole need praeguseks veel korralikult kinni
külmunud. Esimene jääpragu, milleni teemeister
esmaspäeval jõudis, paiknes vaid 600 meetri kaugusel kaldast,
oli 80-100 meetrit lai ning sellel moodustunud jää paksus oli
vaid 14 cm. [Jäätee lubatakse avada, kui minimaalne jää paksus
on kõikjal 23cm. HR] Selleks, et jääkate tekkinud lahvandustel
kiiremini pakseneks, puhastab Kibuspuu jääpinna lumest ning pumpab sellele
merevett. Nii pumbati vett jääle ka Teises maailmasõjas Leningradi
blokaadi ajal, et tugevdada üle Laadoga viivat jääsilda - "Elu teed".
Kibuspuu sõnul tal selline kogemus varem puudus ning praegu ta lihtsalt
katsetab, uurib ja õpib, kuidas selline võte mõjub Hiiumaa
jäätee "tervisele".
Kuid selleks, et saada korralikku jääteed, peab seiskuma laevaliiklus
Väinameres, kinnitas Kibuspuu.
Praegu on Saaremaa Laevakompanii (SLK) parvlaevad kurseerinud risti üle
jäätee trassi ja siis tekivad jäässe suured praod, mida
tuul veelgi laiendab. Hiiumaa Teedevalitsus on teinud Maanteeametile
ettepaneku lõpetada laevaliiklus Väinameres selleks, et saada
korralik jäätee.
Riho Sõrmus Maanteeametist kinnitas, et Hiiu Teedevalitsus on saatnud
taotluse liikluse lõpetamiseks sisemereteel, mis viib läbi
Väinamere ning taotlus on edastatud Veeteede Ametile. Tema sõnul
läks viimane SLK parvlaev Virtsust Rohuküla sadamasse seisma juba
paar nädalat tagasi ning tema arvates kahjustas moodustuvat jääteed
rohkem viimane torm.
Veeteede Ameti peadirektor Andrus Maide kinnitas, et laevaliiklus Virtsu ja
Rohuküla vahel lõpetatakse jäästaabi otsusega 2. jaanuaril.
Selleks tähtajaks täitub kümnepäevane ettehoiatamisaeg, mille jooksul
jäästaabi otsus avalikustati vastavates teadaannetes meremeestele.
Maide avaldas lootust, et selle aja jooksul ei võta ükski laev ette
sõitu läbi Väinamere, kuna jää on juba küllalt
paks ning üle hulga aja saavad hiidlased jälle jäätee mandrile.
Viimati toimis jäätee Hiiumaa ja mandri vahel 1996. aasta 5. veebruarist
kuni 17. märtsini ja selle aja jooksul läbis trassi 24 000 sõidukit.
Kui arvestada auto üleveoks 75 krooni ja ühe inimese (autojuhi)
piletiks 25 krooni, siis selle "maanteepikendusega" hoiti kokku
hiidlaste raha vähemalt 2,4 miljonit krooni.
Saaremaa suunal on loodus andnud kõik, mis võimalik, et
jäätee avada, aga kõik seisab paberite taga,
ütles Kibuspuu. Sõit kahe saare vahet käib mitteametlikul
jääteel ja mingit kontrolli ei ole. Samas on
Sõru-Triigi laevateel meetrine pragu ning see pole kinni
külmunud. "Must" jäätee käib paralleelselt
laevateega ning tuulega, lumega ja pimedas on reaalne oht, et inimesed
eksivad teelt ja satuvad prakku. See on kõige ohtlikum ja halvem olukord,
kui autod juba sõidavad ning järelvalvet ei ole, nentis
teemeister.
"Lõpuks tahaks hoiatada, et keegi, jumala eest, ei läheks
Heltermaa-Rohuküla jääteed proovima – see on
kindel põhjaminek, kinnitas Kibuspuu, kes iga päev jääoludel
silma peal hoiab.
Harda Roosna, Hiiu Leht/Saarlane.ee
31. detsember 2002
