Saareelanikud riskivad jääl reisides eluga
Kuigi Hiiumaad Saaremaast lahutava Soela väina jääd on
autodega mitteametlikult ja eluga riskides ületatud juba üle
nädala, seisab kahe saare vahelise jäätee ametlik avamine
ametnike ja paberimajanduse taga.
"Ikka on nii, et kõigepealt tehakse mitteametlikud
ülesõidud ja siis tulevad ametlikud," tunnistas
Saare teedevalitsuse juhataja Aleksander Kollo ja viitas, et Hiiumaa
ja Saaremaa vahelise jäätrassi rajaja ning hooldaja leidmiseks
on plaanis korraldada konkurss ning lepingu projektide ettevalmistamine
on käimas.
Jäätee on kahe saare vahelises ühenduses hetkel
ainus variant, sest praamlaev Vardo lõpetas kehvade ilmastikuolude
tõttu liiklemise Triigi ja Orjaku vahel kümmekond päeva
tagasi ning ilmselt ei tule liinile tagasi enne kevadet.
Trass bürokraatia taga
Hiiumaa teehooldusfirma Hiiu Teed teemeister Raivo Kibuspuu ütles,
et kui Hiiumaal poleks 1. detsembrist ära kaotatud iseseisvat
teedevalitsust ja jäetud sinna vaid Kuressaarele alluvat osakond,
oleks ametlik jäätee Hiiu-Saaremaa vahele juba rajatud.
"Kuigi Saaremaa Jõiste ja Hiiumaa Tärkma vahelisel
trassil sõidetakse juba mitu aega, ei soovitaks mina seda siiski
praegu teha, sest jää on lõpuni läbi uurimata ja
trass on kadakatega tähistamata," osutas Kibuspuu.
Samas on Soela väina trassil jää kõige õhemas
kohas 25 sentimeetrit paks ning sellest sõidukite kandmiseks piisab.
Hiiu Teed on lisaks Soela väina jää uurimisele tegelnud
jääluurega ka Hiiumaad mandrist lahutavas Väinameres. Raivo
Kibuspuu sõnul tehakse seda küll puhtalt entusiasmist, sest
pole sugugi kindel, et firma võidab jäätrassi rajaja
leidmiseks korraldatava konkursi.
Torm lõhkus jäässe lõhed
Hiiumaa ja mandri vahele jääraja tegemisele andis nädal tagasi
tõsise tagasilöögi torm, mis jäässe kolm suurt
lõhet tekitas. Kibuspuu kirjeldas, et Hiiu Teed on lõhedesse
tekkinud noort jääd üritanud kasvatada, uhtudes seda veega.
Eile oli jää paksus ühes lõhes seitse sentimeetrit.
"Jäätrassi saab rajada, kui vähemalt kaks nädalat
järjest on pidanud vähemalt viiekraadist külma,"
seletas Raivo Kibuspuu.
Suures väinas on Saare teedevalitsuse juhataja Aleksander Kollo
sõnade kohaselt jää praegu üsna vilets. Enamast
on seal vesi külmunud rüsijääks, millele esitatakse
jäätrassi rajamiseks karmimaid nõudmisi. Nii peab
rüsijää oleks vähemalt 30 sentimeetrit paks ning
trassi rajada on sellisele jääle keerulisem.
"Kui ilma peab, lähevad meie mehed jaanuari esimesel või
teisel nädalal luuret tegema," lausus Kollo. Ta meenutas,
et viimati sai Kuivastu ja Virtsu vahel ametlikult üle jää
sõita 1996. aastal.
Maanteeameti peadirektori asetäitja Koit Tsefels kinnitas, et
raha puudusel ei jää jäätrassid kindlasti tegemata,
sest ehkki ameti eelarves eraldi real sellisteks kuludeks raha pole,
eraldatakse summad vajadusel reservist. "Sõitjatelt jäätrassi
ületamise eest raha kasseerida pole alust," kinnitas Tsefels.
Andres Sepp, Meie Maa /Saarlane.ee
28. detsember 2002
Vaata allikat
Tagasi 2002/03 jäätalve lehele
Väinamere materjalikogu esilehele
