Kuidas liigelda jääteedel
(Helgi Lutvei, Postimees,
7. veebruar 1996)
Iidsetest aegadest saati on saarte ja mandrite ning väikesaarte vahel ühenduse pidamiseks
kasutatud pakasesildu. Viimased viis talve on olnud pehmed ja meri pole kinni külmunudki.
Ainukese jääteena merel on igal talvel olnud avatud Haapsalust Noarootsi
poolsaarele viiv jäätee. Tänavune pakane on lubanud avada aga isegi juba seitse jääteed.
Jäätee ei ole lihtsalt sissesõidetud roopapaar, vaid see on uurimisrühma ja
jäätee valdajate hoolikalt kontrollitud ning märgistatud tee. Liikluseeskirjade
ja ohutusnõuete eiramine seal võib kurvalt lõppeda. Igal talvel on
hoolimatud sõidukijuhid autoga läbi jää vajunud. Kurvalt on käinud
ka nende käsi, kes jäätee sulgemisest hoolimata on tee läheduses
jääle sõitnud. Näiteks 1991. aastal vajus merepõhja kaheksa
sõiduautot, kaks mootorratast, kaks traktorit ja üks veoauto. Inimesi
uppus viis. Lämmijärvel ja Peipsil on neid õnnetusi juhtunud pea igal talvel.
Enne jääteele sõitmist peavad sõidukijuhid hoolikalt tutvuma jäätee
valdaja kehtestatud nõuete ja märkidega. Jääteel on lubatud liigelda ainult
valgel ajal. Märgistatud piiridest väljumine on keelatud, sest mujal on jää
vastupidavus kontrollimata. Jääle sõites ei tohi sõiduki uksi lukustada
ega kinnitada turvavöösid. Autosid lubatakse jääle kolmeminutiliste
vaheaegadega, eesliikujale ei tohi sõita lähemale kui 250 meetrit.
Soovitatav sõidukiirus on konarliku teega 10-25 ja sileda teega 40-60 km/h. Sõiduki
peatamine ja parkimine jääl on keelatud, hädapeatunud sõiduk tuleb
jäält kiiresti ära vedada.
Kui jääteele on tekkinud kõrged tuisuvaalud, vesi või praod, peab
tagasi sõitma. Jääkatte purunemisohu tekkimisel peab juht paluma
kaassõitjal autost väljuda. Juht võib jätkata sõitu üksinda
ja lahtiste ustega. Kõigist jääteel esinevatest ohtudest või jääl
seisvatest sõidukitest tuleb informeerida jäätee valvetalitust.
Praegu on liiklemiseks korda seatud seitse jääteed, neist üks on eilsest ajutiselt
suletud. Avatud on Virtsu-Kuivastu jäätee (9 km, lubatud sõidukitele kuni 1,5 tonni),
Soela-Tärkma (10 km, 1,5 t), Rohuküla-Vormsi (12 km, 1,5 t), Haapsalu-Noarootsi (3,2 km, 2 t),
Laaksaare-Piirissaare (12 km, 7 t), Kihnu-Munalaiu (10 km, 2t) ja jalakäijatele
Lüübnitsa-Kolpino jäätee. Neist Kihnu ja Munalaiu vaheline jäätee on
küll liikluseks lahti, kuid ametlikult avamata. Jääteedel sõitjad peaksid
arvestama talvise ilma iseärasusi, kuna tuisk ja lumesadu võivad muuta jääteed
raskelt läbitavaks ning need võidakse ajutiselt sulgeda.
Tänavune paras pakane on kaanetanud Läänemaa lahed ja väinad kohati
ligi 30 sentimeetri paksuse jääga. Kauge Ruhnu saare ümbrus on poolteise kilomeetri
ulatuses jääs, selle paksus on kümmekond sentimeetrit. Sisemaal ulatub
jää paksus väiksematel järvedel juba 1,2 meetrini. Lämmijärvel
ja Peipsil on 40-70 cm paksune jääkate. (Seal kalastajad peaksid silmas pidama
Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni kontrolljoone tähiseid.) Ohtlik on
kiirevooluliste jõgede jää. Emajõest üleminek on
keelatud, Narva jõgi on keskelt lahti jne.
Allikas
Tagasi varasemate jäätalvede
lehele