JÄÄ 2003/2004:
Enda kommentaarid

Viimane uuendus 18. veebruaril 2009

Kuupäevad:

02.01 2004	Jää tekke algus Muhu põhjaosas
05.01 2004	Esimesed katsetused merejääl
08.01 2004	Merejää mõõtmine: 5-14 cm
10.01 2004	50 cm3 venna Deltaga, soome kelk sleppis, merejääl (Tammiski nukani)
11.01 2004	Soome kelguga Lepanalt Seaninale
31.01 2004	Jää paksus (200m Muhust põhja pool) 27-29 cm, lumikate sellel 10-20 cm
04.02 2004	Vesi tuli sulailmade ja vihma tõttu jää peale, palju lund kadus pealt.
08.02 2004	Jää paksus (200m Muhust põhja pool) 30 cm. 50 cm3 Deltaga läks vend Ahelaidu.
14.02 2004	Esimesed autod Hiiumaalt Muhusse. Deltaga läksime vennaga Ahelaiu, Ankrurahu ja Hanerahu juurde.
15.02 2004	Jää paksus (1 km Muhust põhja pool) minimaalselt 23 cm. Merejääl rebane.
28.02 2004	Suusatasin Kõverlaiu juurde
29.02 2004	Mõõtmine Lepanina juures: 25 meetrit maast - 32 cm, lumi 2-5 cm, vee sügavus 0,85 m* 50 meetrit maast - 34 cm, lumi 5-10 cm, vee sügavus 1,6 m* 75 meetrit maast - 32 cm, lumi 3-5 cm, vee sügavus 2,3 m* Maksimaalne: 38 cm (20 m kaldast) *Veetase peaks olema 20 cm allpool Kroonlinna nulli Autoga merejääl
15.03 2004	Sulailmade algus; jää muutub ajapikku nõrgemaks ja rabedamaks. Autodega jääl liiklemine hakkab ohtlikuks muutuma.
21.03 2004	Jää ei ole paksuses kaotanud, küll aga on pealmine kiht väga vesine ja nõrk.
22.03 2004	Vaba vesi Seanina ja Tammiski nuka juures. Seanina juures umbes 3 meetri kõrgused rüsijäävallid.
28.03 2004	Viimane kord jalgsi merejääl Lepanina juures; jää on väga nõrk. Vaba vesi laius Seaninast pika triibuna põhja poole. Suured jäämassiivid on tasapisi vähesel määral liikuma hakanud.
01.04 2004	Jää hakkas Muhu põhjaosa juures liikuma
11.04 2004	Peaaegu kogu Väinamere jää on sulanud.

Kommentaarid:
13.04.04-16.04.04:
  Jää tuli lääne- ja loodetuulega Tammiski nuka poolt ning liikus Seanina suunas, kuhu jõudes see enam-vähem sulanud oli.
  Jääst vabaks saanud merel nägin kolme hahapaari.
  Märkimisväärseid jäämägesid ei tekkinud, tuul ei olnud selle jaoks piisavalt tugev, samas oli ka vesi kiiresti sulatav. Suured jäämäed paistsid Hülgerahu juures olevat.
20.03.04-28.03.04:
  Jääle sattusin 21.03, kui pika sula tõttu jää nõrk oli. 22. märtsil mõõtsin jääd, see oli üle 30 cm, kuid pealmine kiht (5-10 cm) oli erakordselt nõrk. Samal päeval (22) nägin ka esimest korda vaba vett Seanina ja Tammiski nuka juures.
  Terve nädala vältel sulas jää üpris aeglaselt, osalt ka seetõttu, et lund mõnikord sadas. Laupäeva, 27. märtsi hommikuks oli isegi pealmine kiht (3-7 cm) külmunud, nii et kelguga üpris kiiresti liikuda sai. Õhtuks aga oli seis samasugune nagu eelmisel päeval.
  Pühapäeval (28.03) käisin viimati jalgsi merejääl; jää vajus päris palju ning oli vesine. Suuremad lahmakad olid arvatavasti liikuma hakanud, sest kaugemal oli näha rüsijää kuhjakesi. Seaninast põhja suunas oli vesi pika triibuna vaba ning täis äsja saabunud linde. Mujal vesi suuremas ulatuses veel vaba ei olnud, kuid kindlasti sulab jää üsna pea.
28.02.04-29.02.04:
  Autod sõitsid Muhust Hiiumaale ja vastupidi päris tihedasti - 1-2 autot paari tunni jooksul.
  Suusatasin 16:34 kuni 17:34 Kõverlaiu juurde, tegin paar pilti ja tulin 17:52-18:42 tagasi. Laiu juures olid paari teise suusataja jäljed ja mootorsaan oli 2 korda Kõverlaiu Lõunaranna lähedal sõitnud. Tagasi olin pimedas. Hanged segasid üllatavalt vähe.
  Järgmisel päeval hakkasin hommikul jääd mõõtma (vaata tabelist). See oli üllatavalt paks.
  Käisime vennaga autoga Hiiumaa laidude juures, tee peal nägime kolme suusatajat.
13.02.04-15.02.04:
  Teist päeva sõitsid autod 15.02 Hiiumaalt Muhusse ja vastupidi. Tee on kadakatega tähistatud. Suurem pragu on vahetult Ahelaiu kõrval.
  50cm³ Deltaga käisime vennaga Ankrurahu, Hanerahu ja Ahelaiu juures.
08.02.04:
  Vend käis 50 cm³ Deltaga Ahelaiu juures (Suursäär lääneosas). Mõõtis jääd umbes paari kilomeetri kaugusel Muhust põhjas, sai tulemuseks 30 cm. Teel Ahelaidu oli 2 pragu: mõlemad umbes 30 cm laiad, esimese ees ei pidurdanud, teise ees pidurdas. Esimese ületamine läks lihtsalt, teise puhul jäi taguratas veidi kinni, kuid sõit jätkus probleemideta. Laiul peatus lühikest aega. Tagasisõidul tekkis udu ja lumesadu, mille tõttu tuli Muhusse tagasi sõita enda vanade jälgede järgi. Kellegi teise jälgi polnud näha. Jääl oli peal õhuke lumekiht, mõnes kohas natuke vett selle peal. Konarused olid kadunud.
24.12.03-11.01.04:
  Esimest korda sain jää tekkimist täpsemalt jälgida, sest Väinameri jäätus täpselt koolivaheajal. Üks varasemaid kohti, kuhu jää tekkis minu arvates, oli laidude ja Muhumaa põhjaosa vahe, mis kattus jääga suures osas ühe-kahe ööga (02/03.01?). Ööl vastu teist jaanuari lasi keegi muuli poolt vaadates lõunas rakette. Siis võiski jäätumine alata.
  Külmim päev: 10. jaanuar - hommikul kell 9:00 oli jäätunud mere ääres -15°C, selleks ajaks oli küll vist kogu Väinameri jäätunud, suurimad praod 50-meetrised ning kuni paari-kolme sentimeetrise jääkattega.
  Kalda ääres oli krobelise jää paksus viimasel mõõtmisel (08.01) 14 cm, mis arvatavasti 11. jaanuariks saavutas 18 kuni 20 cm (seda on Muhu põhjaosas kuni 500 meetrit kaldast). Krobelise jää lõppedes oli jää peegelsile, kuid kaetud lumega; paksus 10. jaanuari keskpäevaks 8-10 cm (8. jaanuaril veel 5 cm). Seda jääd oli mere poole umbes 200 meetrit, kuni ette tuli mõnekümnemeetrine pragu, mis oli äsja jäätunud. Edasiminek oli mõttetu. Käisime ka vend Atsiga seal, jää ragises ning eemaldusime veidi teineteisest. Natuke ohtlik oli, kuid sügisepoolne jää on teatavasti sitkem kui kevadine.
  Tammiski nukka liikusin esimest korda piki Muhu põhjapoolset rannajoont (sellest 200-300 meetri kaugusel) 6. jaanuaril, kaugemal oli meri alles jäävabade aukudega, Muhu ja mandri vahel jääd õieti ei olnudki. Tammiski nukast loodes olid paari-kolme meetrised jäämäed. Kaugemal merelgi oli kohati näha madalaid rüsijäävalle. Tagasiteel Tammiskilt tahtis laev tulla (prožektoriga) Seanina poolt Orissaare poole, kuid pööras tagasi.
  Viimati olin merejääl 11. jaanuaril kell 11:08, kui käisin soome kelguga Seanina juures.

---

Jää 2003/04 / Esilehele